Tšiili veinipäevad 03.11-13.11

Delice ja Solaris veinipäevade raames tutvustame sel korral Tšiili veinide valikut.

Tšiili paikneb Lõuna-Ameerika lõunapoolses tipus, paiknedes kitsal maaribal, mille laius ei ületa 350-t kilomeetrit, kuid pikkus põhjast-lõunasse on ligi 4300 km. Muust maailmast eraldavad Tšiilit läänes olev Andide mäeahelik, ida pool laiuv Vaikne ookean, põhjast piirab teda maailma kõige kuivem Atacama kõrb ja lõunas lõunapooluse jahedad veed. Oma eraldatuse tõttu muust maailmast ei jõudnud sinna selline paha tegelane nagu viinapuu juuretäi, kes tegi paksu pahandust mujal maailmas. Tänu sellele ei pea sealsed viinamarjade kasvatajad kasutama Ameerika viinapuujuurtele poogitud viinapuid, kuid enamik teevad seda siiski, et omada paremat kontrolli viinapuu saagikuse, iseloomu ja vastupanuvõime pärast teistele haigustele ja parasiitidele. Tähtsamad klimaatilised tegurid, mis mõjutavad viinamarjade kasvatust, on Vaikne ookean koos mööda Tšiili rannikut kulgeva Humbolt-i hoovusega, mis toob lõunapooluse jahedamad mõjutused, ning Andide mäestik koos pikki rannikut kulgeva eelmäestikuga, mis omakorda kaitseb laugemat keskmaad ookeani jahedama mõju eest. Tänu nendele teguritele on Tšiili jaotatud läänest-itta kolmeks veinivalmistus tsooniks, mille jaotus kohati isegi olulisem kui piirkondade asetus põhja-lõuna suunal. Nende erisuste tõttu kliimas ja geograafias, leiame Tšiilist vägagi erinevate tingimustega piirkondi. On olemas head tingimused nii jahedamat kliimat eelistavatele sortidele kui vahemerelist ja soojemat kliimat eelistavatele sortidele, tänu millele on mitmeid valikuvõimalusi nii veinivalmistajatel kui tarbijatel.

Veinikasvatus-valmistus on väga oluline Tšiili majandusele- kokku on veinipõlde ligi 130 000-l hektaril, mis toodab pea 1180 miljonit liitrit veini, millest ligi 70 % eksporditakse. Veinipõldudest 74% on kasutusel tumedate sortide kasvatamiseks ning vaieldamatult kõige populaarsem viinamarjasort on Cabernet Sauvignon, mida kasvatakse pea 50 000-l hektaril. Teised olulisemad viinamarjasordid on Sauvignon Blanc ja Merlot, ning neile järgnevad Chardonnay, Carménere ja Syrah. Kohalikud spetsialiteedid on punased sordid Carmenere ja Pais. Prantsusmaal Bordeaux piirkonnast pärit Carmenere on välimuselt ja iseloomult üpris sarnane Merlot’le ja see avastati Tšiilis alles 1990ndate keskpaigas. Oma sünnikohas Prantsusmaal pea väljasurnud sordi avastamine nii kaugel tekitas palju kõmu veiniringkondades ja tõstis rahvusvahelist huvi sordi vastu. Teine sort, País jõudids sinna koos Hispaania kolonistidega, ning oli pikka aega Tšiili enim viljeldud sort, millest valmistati lihtsat ja odavat punast veini või kergelt gaseeritud pipeño’t.Uute tuulte saabudes tema populaarsus hääbus, ning nüüd on teda n.ö taasavastama hakatud ja katsetatakse modernsema lähenemisega punaste veinide ja vahuveinide valmistamisel.

Võrreldes teiste veinimaadega, on Tšiili üpris nooruke ja tema populaarsus on suurenenud lähiajaloos. Tänapäevase populaarsuse ja veinivalmistuse algusjuured peituvad 1979. aastas, Pinochet diktatuuri ajal, mil Tšiilit sattus külastama noor veinimeister Hispaaniast, kes nägi selle riigi tohutut potentsiaali veinivalmistuses. Selle veinimeistri nimi oli Miguel A. Torres, ning tema poolt rajatud veinimaja Curicó piirkonnas oli esimene välisinvesteering veini tootmiseks. Diktatuuri lagunedes ja n.ö. piiride avanemisel sattus Tšiili veel mitmete suuremate välismaiste veinimajade huviorbiiti, kes rajasid sinna oma aiad ja tootmised, tuues sinna modernsema tehnoloogia ja oma teadmised. Ka kohalikud veinimajad võtsid uuemad tehnoloogiad edukalt kasutusele ning peatselt tekkis Tšiili veinidel märkimisväärne eksport. Tänu oma uudsusele kirjutati ja räägiti Tšiili veinidest palju ja üha rohkem vallutasid nad veiniriiulite positsioone. Ei saa öelda, et see protsess oleks tänaseks peatunud. Veinisõprade suurimaks poolehoiu põhjuseks nendele veinidele saab pidada veinide head hinna/kvaliteedi suhet ning punaste veinid puhul nende kiiresti saabuvat n.ö. tarbimisakent. Tšiili veinimeistrid tabasid ära uuema suuna nooremate tarbijate poolt, kes ei olnud huvitatud veinidest, mille küpsemist peab pikalt ootama ja hakkasid valmistama veine, mida sai kohe nautima hakata, olles pioneerid sellise lähenemisega. Peatselt hakati matkima sarnast stiili punaste veinide valmistamisel ka teistes maades. Muidugi valmistatakse ka veine, mis võivad veel aastaid keldris küpseda ja pakuvad konkurentsi teistele maailma parimatele veinidele nii hinnas kui sisus. Tänasel päeval leiab Tšiilist veine igale maitsele ja rahakotile ning tootjate poolt uuemaks eesmärgiks on seatud suund orgaanilisele ja vastutustundlikule veinivalmistusele.

Meie palume vastutustundlikult käituda ka veini tarbimisel.

Kampaaniatoodetega saate tutvuda SIIN